Vääriselupaikade inventuur Eestis
kuusikud; soode servaaladel hoogustus mineraalmaa soostumine.
Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus
loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu
peaaegu alati mõjutatud karjatamisest ja valikulisest raiest.
Ka mere alt vabanevad maad võeti kasutusele karjamaadena ning võsastusid või kadakasse
kasvasid nad alles pikema aja jooksul. Puiskooslused võeti tihti kasutusele puisniitudena, s.t.
niidule jäeti kasvama ohtralt puudegruppe ja põõsaid. Puisniitudel varuti söödavihtu ja
tarbepuitu, võrastik aga kaitses õhukest, alles arenevat mullakihti läbikuivamise eest ning
võimaldas sellisest hõredast metsast heina varuda. Puisniite tekkis ka jõelammidele, kus
üleujutused taastasid heinaga äraveetud orgaanilise aine ning luhahein kasvas jätkuvalt lopsak
annaabi.ee 
