Referaat Pärandkooslused
aga on toetatud ka võsaraiet ja tarade ehitust. Alates sellest aastast toetatakse ainult Natura
2000 eelvaliku alade majandajaid, kuid suurem osa väärtuslikumatest niitudest peaks
kuuluma nagunii Natura-alade hulka.
Pärandkoosluste toetussummad pole viimasel kolmel aastal palju muutunud. Need erinevad
koosluse tüübiti, näiteks puisniidu hektari niitmise eest makstakse 2000 kr, lamminiidul 650
kr, rannaniidul karjatamise eest 1000 kr/ha, loopealsel 470 kr/ha ja puiskarjmaal 500 kr/ha.
Karjatamistoetus peaks kompenseerima loomapidajale saamata jäänud tulu: kultuurkarjamaal
peetavad loomad annaksid suuremat liha- või piimatoodangut.
Mida annaks veel teha? Raskemaid ühekordseid töid on lihtsam korraldada talgutena.
Pärandkoosluste kaitse ühing ja Eestimaa looduse fond, aga ka ornitoloogiaühing jt.
mittetulundusühingud ja kaitsealad on viimasel kümnel aastal korraldanud rohkesti talguid
eeskätt puisniitude ja rannaniitude hooldamiseks
annaabi.ee 
