Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Tähtsamad olid sel ajal maapealsete võimumeeste paleed ja lossid, samuti linnad. Keskaeg oli
rahutu aeg ja inimestel oli tihti põhjust kindlustesse varjuda. Kuna aedadele seal ruumi polnud,
asusid need enamasti väljaspool kindlusemüüre, seespool lossimüüre asus tavaliselt vaid
ürdiaed. Kindluslossid olid gooti rüütlielu varjupaigad, millega seostus lähedaselt ka aed puhkuse
ja vaba aja veetmise ihaldatud miljööna (locus amoenus). Puisaiad, kus mängiti ja pidutseti, ning
turniiriväljakud asusid valdavalt väljaspool müüre. Linnuse- ja lossiaiad saavutavad oma kõrgaja
alles hiliskesk- ja renessansiajal, samuti ilmuvad kujutavasse kunsti ilmalikud aiastseenid.
LINNAKODANIKE AIAD. Need asusid põhiliselt väljaspool müüre, moodustades tihti linna
ümber aedvilja- ja kapsamaade ringi. Elamute ümber kasvatati viinamarju ja viigipuid. Kuna
linnas oli väga kitsas, siis olid ka aiad väikesed