Puis mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi. Kuidas kujunevad niidud? Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Puissoo - puurinde liituvus alla 0,3; keskmine kõrgus alla 4m • Soomets- puurinde liituvus üle 0,3; keskmine korgus üle 4m • Soostuv mets – puurinde liituvus üle 0,3, keskmine kõrgus üle 4m, turbakiht alla 30cm • Soostuv rohumaa e. Soostuv niit -turbakiht alla 30 cm, lage või hõredalt puudega kaetud • Kõdusoomets-kõdusoometsad on tekkinud sügava turbaga soode kuivendamisel

Biotoopid

0

Puistematerjalide tiheduseks ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1549 kg/m³. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse.

Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv

0

Puistevill on peenestatud ilma sideaineteta mineraalvill mida paigaldatakse puhuritega. Kasutatakse teda peamiselt pööningute ja piiratud juurdepääsuga kohtade soojustamiseks. Puistevilla tihedus on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus W/m.°C Paisutatud kivimid Vermikuliit on vilkude rühma kuuluv mineraal, mis sisaldab palju keemiliselt seotud

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1

Puistematerjalid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik.

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

0

Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud võivad esineda peaaegu kõikides rohumaade kasvukohatüüpides (välja arvatud rannarohumaad): saab eristada nõmme-, palu-, loo-, soostunud-, pärisaru jt. puisniite.

Pärandkoosluste eksamiks

0

Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid ja teisi erinevaid liike (PKÜ, puisniidud). Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000-8000 aastat tagasi.

Pärandkooslused

-1

Puistematerjalid – killustik, kruus, liiv; suurus >500 µm. Pulbrid – tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 µm. Tolmud – suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30µm. Eripinnad – mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); *üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad.

Eksami abimees!

1

Puistematerjalid – killustik, kruus, liiv; suurus > 500 m.

Konspekt eksamiks

0

Puisniidud on üldiselt metsa kasvanud, kuid on ka metsakooslustena liigirikkad ja huvitavad (Joonis 3, joonis 4). Endised kuiva ja lubjarikka pinnasega liigirikkad rohumaad on enamuses vallutanud tihedad ja kõrged kadastikud ning noored männikud.

Hiiumaa maastikurajoon

0

Puisniite on võima lik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikka id jne. Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile , Lõuna -Soome le ja

Puisniidud Eesti seadusandluses

0

Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke.

Puisniidud

0

Puistekuup - Ruumimeeter, Tihumeeter, Mõõtühik meeter, pm3 rm tm (m3) Puistekuupmeeter, halu pikkus 33 cm 1 0,60 0,40 Ruumimeeter, halu pikkus 33 cm 1,68 1 0,67 Ruumimeeter, halu pikkus 100 cm 1,55 1 0,62 Tihumeeter 2,50 1,50 1

Nimetu

0

Puisniitudeks nimetatakse omapäraseid pargiilmelisi hõreda puurindega taimekooslusi, mille puurinde liituvus on alla 30%. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest.

Puisniidud

0

Puistangumullad – Tu Profiiliosas vähearenenud (A – C), bioloogilisesl aktiivsed küllaldase ja liikuva põhjavee Kujundatud rekultiveerimise käigus looduslikule puistangmaterjalile (nt. tõttu. Laialehelised pangametsad.

Konspekt

0

Puisniit on omal vanapärasel kombel säästliku maakasutuse mudeliks – siit saadi pidevalt heina, puitu, ravimtaimi, pähkleid, seeni, marju, õunu, ja koduloomadele lehisvihtu ning kütiti ka ulukeid.

Puistu ehk puisniit

0

Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad puisniitudele, kuid on väiksema liigirikkusega tänu loomade valikulisele rohttaimede söömisele ja tallamisele.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Puisniidul - 62 liiki/m 2. Matsalu kõige kõrgem Suitsu vaatetorn (21 m) asub Matsalu metsa servas, sealt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele, roostikule ja Suitsu jõe luhale ning karjamaadele.

Referaat - Matsalu rahvuspark

0

Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp.

Eesti biotoobid

0

Puistangumullad - rekultiveerimise käigus kujundatud(enamasti metsade all). Pinnased: Pu – puistangupinn- muld kaetud 80cm paksuse looduses esineva materjaliga, millel puudub mullatekke mõju.

Eesti mullastiku eksam

0

Puiste värvi on v őimalik tellida mitmes värvitoonis. Kahekihilistes katusekattesüsteemides alusmaterjalil ja hüdroisolatsioonimaterjalidel on pealmiseks kihiks PE-kile v ői liivapuiste.

Bituumen materjalide olemus ja liigitus, kasutamine ehituses.

0

Puisniidul – Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 29 taimeliiki, neist 18 käpalist.

Eesti kaitsealad (referaat)

0

Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Nad paiknevad aladel, kus lumiste talvede tõttu on kariloomadele heina tehtud.

Referaat Pärandkooslused

0

Puisniidud - maailma liigirikkamad taimekooslused säilivad vaid inimese kaasabil Lammi ja luhaniit-jõgede üleujutusaladel,perioodiliselt kantakse toitainerikkaid setteid

Metsad, niidud,vesi,sood

0

Puisniit – aruniidul kasvab ka üksikuid puid ning põõsaid, näiteks mahajäetud heinamaadel, on väga liigirikkad, sest seal on nii metsa- kui niidutaimi ja loomi,

Eesti niitude - referaat

0

Puistematerjalide tihedus ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt s6mermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jieiivad tiihikud.

Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine

0

Puistetiheduseks nimetatakse ja liiv4 killusiku, tsemendi teistesomermaterjalide tihedust,mis haarab materjali, sellesleiduvadpoorid ja materjali teradevahelejuiiivad tiihikud.

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

0

Puistematerjali tiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab peale materjalis leiduvate pooride ka materjali terade vahel olevaid

Ehitusmaterjalide konspekt

0

Puisteolek 1200 – 1300 kg/m 3; arvutuslikuks tiheduseks võetakse 1300, erimass 3,05 – 3,15 g/cm3. tsemendi tugevusklass – kõige tähtsam tsemendi omaduste näitaja.

Inseneri eksami vastused 2009

0

Puistetiheduseks nimetatakse sdmermaterjalide, siinkohal killustiku, tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jliivad tiihikud.

Ehitusmaterjalid praktikum 4 - killustiku katsetamine

0

Puisangumullad – Tu. Kujundatud looduslikule puistangmaterjalile (näiteks põlevkivikarjääridele). Peamiseks kihiks huumus-, toorhuumuslik või turbahorisont.

Mullateaduse loengud

0

Puistatakse l - liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse.

Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine

0

Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada.

Puisniidud

0

Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud.

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

0

Puisniit - puude ja põõsastega heinamaa e regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.Tekkisid kui inimesed hakkasid põldu harima ja karjakasvatama.

Eesti elustik ja elukooslused

0

Puisniidud on Eestis kõige liigirikkamad e lupa igad olles koduks nii ta imedele, loomade le, lindude le, putukate le, rooma jatele ja kahepaiksetele.

Puisniidud Eesti seadusandluses

0

Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi.

Niidud

0

Puis - soomusloom. 16.3.9.2.2.16. Selts: Kiskjalised (Carnivora) Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks.

Erizooloogia Lühikonspekt

0

Puisniit tervikuna on väga liigirikas, peamist osa etendavad seal valguslembesed rohttaimed, valdavalt mitmeaastased püsikud, eriti kõrrelised.

Puisniidud

0

Puisniidud - Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel, traditsiooniliselt hõredama asustusega lubjarikastel aladel.

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

0

Puisangupinnased – Pu. Looduslik muld on kaetud vähemalt 80 cm tüseduse looduses esineva materjalidega, millel puudub mullatekke mõju.

Mullateaduse loengud

0

Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi, liigivaeseid ja liigirikkaid.

Pärandkoosluste eksam

0

Puistematerjalid – osakeste suurus >500 mm;  kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

0

Puisniitudel on kasvavad enamasti rohurindesse loetavad taimed, mis vajavad ka palju valgust ning seda seal ka jagub.

Puisniidud

0

Puistevill - ilma sideaineta mineraalvill Kivivill- kuumakindel, kasutatakse kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades.

Ehitusfüüsika kt. vastused

0

Puistematerjal – libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused.

Teedeehituse eksami vastused

0

Puista baklažaani - ja suvikõrvitsatükid soolaga üle ning lase pool tundi seista. Kuivata eralduv mahl paberrätiga.

KÖÖGIVILJATOIDUD

0

Puistematerjalid – killustik, kruus, liiv; suurus>500µm. Pulbrid- tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100-500 µm

Keemia eksam 2011

-1

Puisniidud on pargitaolised hõredad puistud, mis on välja kujunenud looduse ja inimese sajandite või isegi tuhandete aastate pikkuse koostöö – niitmise, karjatamise ja hooldamise – tulemusena. Nii puisniite kui ka kõiki teisi poollooduslikke niidutüüpe ja loopealseid nimetatakse pärandkooslusteks.

Puistu ehk puisniit

0

Puis - soomusloom. S. KISKJALISED Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks.

Erizooloogia lühikonspekt

0

Puisniidud on eriti väärtuslikud rikkaliku loomastiku ja taimestiku ning väga suure liigitiheduse tõttu.

Referaat Pärandkooslused

0

Puisniitude ajalugu on uuritud erinevate ajalooliste kaartide, aerofotode ning hiljutiste taimkattekaartide põhjal.

Halliste luha taimkatte muutustest

0

Puistekihi ülesandeks on kaitsta materjali pealispinda ultraviolettkiirguse eest ja vältida rullide kokkukleepumist.

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

0

Puistangupinnased - Pu kasvatamiseks sobiv tehnogeenselt mõjustatud huumus-, toorhuumuslik või turba horisont.

Konspekt

0

Puisniite lääne - Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades.

Puisniit

0

Puis - ja lagesood tekivad jõelammidel ja nõgude soostumisel, ka järvede kinnikasvamisel.

Loodusvööndid - referaat

0

Puisniit on sajandeid olnud osa meie ta lumaastikust, tema põhiväärtus on kaunis maastikupilt

Puisniidud Eesti seadusandluses

0

Puisniitude kaitse on tähtis,sest ilma selleta kaobb üks Eesti omanäolisemaid loodusmaastikke, levinud.

Eesti elustik ja elukooslused

0

Puisniidud on oma sesoonselt vahelduva õieiluga Eesti looduse kõige pilkupüüdvamad kooslused.

Puisniidud

0

Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.

Niit

-1

Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt.

Referaat: Viidumäe looduskaitseala

0

Puisniidud — hõredad poollooduslikud puistud, mida regulaarselt niidetakse ja karjatatakse.

Metsakooslus

0

Puisniidud on iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna-Soomele ja Rootsile.

Puisniidud

0

Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud.

Puisniidud

0

Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude