Dendroloogia
Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased.
Õitseb aprilli lõpul või mai alguses, seemned valmivad juunis. Juurestik tugev ja
kaugeleulatuv, annab tugevasti juurevõsu, eriti pärast raiet. Haab haigestub väga sageli
südamemädanikku. Suurimad haavad kasvavad Järvseljal, h = 39-40 m ja jämedaim haab
Jõgevamaal, Pikknurmes d = 137 cm. Haljastuses kasutatakse H. haava vormi P. tremula f.
erecta ('Erecta') - sammasjas vorm, teravnurga all väljuvate okstega, hea puiesteepuu, meil
seni vähe kasutatud; 'Pendula'- laia, rippoksalise võraga puu. Tuntud on veel nn. triploidne
haab P. tremula f. gigas (3n=57), tavaline 2n= 38. Vorm on kiiremakasvulisem ja
haiguskindlam põhiliigist.
Hõbehaab (Populus alba L.) Puu kasvab 25-30 m kõrguseks, areaal Kesk- ja Lääne-
Euroopa ning Lääne- ja Kesk-Aasia. Puud on tihti tekkinud juurevõsudest ja seetõttu kaldu.
Võrsed oliivrohekad, kaetud valgeviltja kihiga. Pungad väikesed, munajad, samuti
valgeviltjad