Marseljees (Prantsusmaa hümn) 24.aprillil 1792.a. korraldas Strasbourgi linnapea Frederic de Dietrich pidustused Reini armee vabatahtlikele. Armee vajas marsilaulu. Dietrich palus Rouget de Lisle`il luua midagi "laulmist väärt" ning järgmiseks hommikuks oli laul valmis. Varsti võttis laulu üle Marseille ning see sai tuntuks Marseljeesi nime all. radiaaltänav - tänav linnaplaani süsteemis, kus tänavad lähtuvad kiiretaoliselt ühest kesksest väljakust. bulvar - lai puiesteega ringtänav, puiestee mere või jõe kaldal avenüü - lai puudega ääristatud tänav, mis algselt pidi suubuma kindlasse sihtkohta. esplanaad - kindluse ja linnamüüri vahel asetsev vaba väli kaitsjaile hea sihtimis-võimaluse andmiseks. Lai tänav puude varjus, jalutustänav. prospekt - perspektiivne kaugvaade maastikust või linnast, lavapildi tagapõhi, sirge ja lai linnatänav. radiaalplaan - linnaplaani tüüp, kus radiaaltänavad lähtuvad kesksest väljakust ja kus nendega
Jeltsin Vene NSV juht Karl Vaino - oli Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Vaino Väljas - on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Tunne Kelam eesti komitee esimees Trivimi Velliste - on Eesti poliitik. Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige. Lagle Parek - on Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 Islandi väljak - Tallinna kesklinnas asuv Rävala puiesteega piirnev haljastatud plats ning sellest kagu poole jääv sõidu- ja parkimisriba selle platsi ja Välisministeeriumi hoone vahel. _____________________________________________________________________ Iseloomusta NSVL süsteemi ( majandus, poliitika, õigused, vabadused ) ? 1988 perestroikas oli NSVL majandus põhjas, plaanimajandus ei vedanud ka vilja. Töölistel, puudus motivatsioon oma tööd hästi teha. 80ndate lõpus hakatakse vaikselt lubama eramajandusi. Seega hakkas
Tänini oli Indrek ennast tundnud kivitänavail võhivõõrana, ainult linnast väljas, põldude vahel või metsas leidus nagu midagi kodust. Aga nüüd muutusid omasemaks ka valgustatud uulitsad ja nende serva ritta laotud majad, eriti siis, kui ta hiilis õhtul salaja hooviväravast välja, et kohata ümmarikku Mollit. Jah, nüüd sai kogu linn palju omasemaks ja kodusemaks. Nüüd seltsisid tänavatega, nende nurkadega, laternaga kuskil maja ees, mingisuguse linnataguse jalgrajaga, puiesteega, ühe või teise vaatega linnale, mida nad üheskoos nautinud, raekoja kellalöökidega, valgustatud poeakendega ja palju muuga muljed ja mälestused, ühed jäädavamad, teised möödaminevamad. Lisaks tuli veel midagi, mis süvendas Indreku vahekorda linnaga ja tema kivitänavatega. Algas sellest, et kui Indrek mõnikord Vaarmannide juurde ilmus ühisele jalutuskäigule minemiseks, siis Molli ennast parajasti mukkis ja klanis, nagu ta ise ütles.
annaabi.ee 
