Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Väiksem osa pargist, mis asetses kõrgematel platoodel,
moodustas Ülemise aia. Siin oli kompositsiooni peaelemendiks suur barokse kontuuriga bassein,
mille keskele kujundatud ringikujuliselt saarekeselt tõusis kõrge veejuga. Alumine aed oli suurem
ja moodustas pika kitsa poolkaarekujuliselt lõppeva parteraia, mis jättis lossile avara vaate. Siia
rajati rohkesti kõnniteid, mis lõikasid pargi geomeetrilisteks muru- ja lillelaikudeks. Alumine aed
oli ümbritsetud kanali ja korrapäraste puiesteedega. Parki täiendasid fontäänid, kaskaadid ja
kuninglikud kosed ning rikkalikud dekoratiivelemendid, nagu skulptuurid, vaasid, sillad jm.
Keskteljega risti suunati sirge tee mere äärde, mida hakati nimetama Mereteeks.
Park rajati võrdlemisi kiiresti ja kujunes omaette harulduseks kogu Venemaal. Kadrioru pargil on
Vene regulaarsete parkide hulgas stiilne ajalooline väärtus. Kahjuks oli Kadrioru pargi õitseaeg
lühike ja pärast Peeter I surma jäeti park hooletusse