Eestis metsa 48,7% riigi pindalast Metsade raiumine · Viimase 5000 a. jooksul on metsade pindala vähenenud kordi · XVI saj.st on 18 riiki kaotanud 95% ja 11 riiki 90% oma metsadest · Euroopa metsad raiuti laevaehituseks ja metallide sulatuseks 1 kõrgahi tarbis aastas 100-300 ha puitu · XVI saj ehitati puidu nappuse tõttu kõik Portugali laevad kolooniates Maailma metsatüübid Looduslikku levikut piiravad kliima ja pinnase koostis (mullad) · OKASMETSAD (1/3 puiduvarust) · LEHTMETSAD (2/3 puiduvarust) Parasvöötme okasmetsad · Suurima levikuga · Kasvavad aeglaselt (1-2 m³/ha aastas),suhteliselt hõredad, liigivaesed · 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas · Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat · kasvavad ligi 95 m kõrguseks, tüve diameeter 5-11 m. · kaaluvad kuni 4000 t · hinnaline puit (valmistatakse mööblit,maju jpm)
Monokultuur ühe kultuuri pidev viljelemine saal külvikorralväljal või põllul,see mõjub kahjulikult mullaviljakusele ning soodustab taimehaiguste-kahjurite levikut(seda kasutatakse istantustes). Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(promillides)mingi piirkonna üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsad, kust saadakse puitu ning muid vajalike hüvesid.Kogu maakera katavad metsad ligikaudu 30% maismaast.2/3 maailma puiduvarust on lehtmetsades ja 1/3 okaspuumetsades.Segametsad on peaaegu eranditul põhjapoolkera parasvöötmes,okasmetsad peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes(Siberi taiga- maailma suurim kompaktne metsaala Siberis), lehtpuumetsad peamiselt Kesk-ja Lääne Euroopas. FAO annab regulaarselt informatsiooni maakera metsavarudest.Kõige metsarikkamad riigid: Rootsi,Soome,Venemaa,Brasiilia,Peruu,Venezuela,Kongo DV,Kamerun,Angola,Indoneesia,Myamar,Uus-Guinea. Kõige metsavaesemad :