Saetööstus
1. Metsade kasutamine puiduvarumiseks 1918 kuni 1944.
Eesti riigimetsanduse algaastail tehtud raiete ulatuse ja iseloomu määras erakorraline
majandusolukord, eeskätt küttekriis. 5. detsembril 1918.a. moodustati raiete
organiseerimiseks ja teostamiseks Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juures
Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja
eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud
küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele
küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid.
1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike
varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel
metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti
kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 19...