EESTI METSANDUS 2011
metsa majandamine teisejärguline tegevus ja endiste talumetsade hea käekäik sõltus rohkem
metsaametniku südametunnistusest, kui majandamise riiklikust korraldamisest.
1970. aastatel alanud suurfarmide tekkega vähenes äärealadel karjatamine ja heinaniitmine. Kaugemate
külade hävimine tõi kaasa endiste heina- ja karjamaade loodusliku metsastumise; selle tulemusena tekkisid
enamasti erivanuselised lehtpuu- ja segapuistud, mille puidutoogi võime jäi madalaks võrreldes järjepidevalt
majandatud ja parematel kasvukohtadel kasvavate riigimetsadega. Oli ka piirkondi, kus riigimetskonnad
metsastasid sadade hektarite kaupa nendele üle antud endisi põllumaid männi- ja kuusetaimedega. Need
endistele põllumaadele istutatud okaspuumetsad kannatavad enamasti juurehaiguste all ja vajavad seetõttu
enam hooldamist või hoopis uuendamist. Soostunud aladele rajati ulatuslikke metsakuivendus süsteeme ja
annaabi.ee 
