Kodukoha kultuuriline identiteet
18. sajandi teisel poolel, Katariina II
valitsemisajal, sai alguse sajandipikkune itseaeg Pärnu ülemerekaubanduses, mis saabus koos
vilja, lina, puiduekspordi kasvuga (philiselt Portugali ja Inglismaale). See andis muuhulgas
paljudele Lääne-Euroopa riikidele tuke avada oma konsulaaresindused just Pärnus.
20. sajandil on läbi aastakümnete Pärnu sadama suurimaks ekspordi-artikliks olnud puit. 1997.
aastal vedasid ligi 700 laeva välja 1,2 miljonittonni paberipuitu, puidutoo-teid, turvast ja muud
kaupa.
1906. aastal asutati Pernauer Yachtsklub, tänase Pärnu Jahtklubi eelkäija. Ligi sajandipikkused
purjetamistraditsioonid ja heal tasemel külalissadama teenused on 1994. aastast alates hinnatud
Euroopa Sinilipu nöutele vastavaks. Samal aastal peeti Pärnus maailma-meistrivöistlused "Finn"-
klassis. 1997. aasta Eesti parima väikesadama tiitel ja tulemuslik koostöö ühendusega Hoia Eesti
merd kinnitavad igati Pärnu merelinna staatust.