Sooteadus
põhjustatud pikka aega kestnud taandsoostumisprotsessi tagajärjel.
Mikroreljeef on puude olemasolust tingitud turba ebaühtlase vajumise tõttu tugevasti mätlik.
Taimestik on põhjaveelise toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva jänesekapsa
kasvukohatüübi omaga.
Muld keskmiselt kuni hästi viljakas. Enam levinud on I-II boniteedi kuuse-segametsad,
vähem männi ja kase enamusega metsad. Peapuuliigiks on kõikjal kuusk. Esineb kuusikuid ja
segametsi üle 500 tm/ha puidutagavaraga.
Raiestikel on lopsakas eluskate laialehelistest ja kõrrelistest: põdrakanep, pajulilled, lillakas,
seaohakas, sinihelmikas, metskastik, kasteheinad, luht-kastevars.
Mustika-kõdusoo on tekkinud tavaliselt vähemviljakast siirdesoost või siirderabast
pikaajalise kuivendamise mõjul. Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimkate on põhjaveelise
toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva mustika kasvukohatüübi omaga. Iseloomulik on
viljuva mustika lausaline levik.
annaabi.ee 
