kõrvale hiilimine. Lisaks eelnimetatule on metsasektor olnud pidevalt hädas käibemaksupettuseid kasutavate ettevõtetega, kes kasutades maksupettustest tulenevat konkurentsieelist rikuvad kogu puiduvarumisturgu. Suure tõenäosusega võib väita, et sarnaselt Lätile ei ole tänases Eesti varimetsanduses kõige olulisemad enam metsaõigusnormide rikkumised, vaid just maksupettustega ja rahandusega seotud varimetsandus, mis mõjub halvasti nii konkurentsile puidusektoris kui inimeste pikaajalisele sotsiaalsele heaolule ja metsasektori üldisele mainele.
veetmise võimalusi. Praegu võib öelda, et puhkevõimalused metsas on oluliselt paranenud ja samuti on suurenenud inimeste hulk, kes metsas puhata armastavad. Loodud on erinevaid matkamaju, puhkeonne, matkaradu ja muud vajalikku. Eesti metsapoliitikas võetud eesmärkide täitmise tulemusena saame täna tõdeda, et metsa pindala suureneb Eestimaal endiselt, moodustades hetkel juba 51% maismaa pinnast. Metsa- ja puidusektoris töötab iga 13. eestlane ning tööstused tagavad metsade säästliku majandamise ning pakuvad puidust kui keskkonnasõbralikust materjalist tooteid ka väljastpoolt riiki. Eestlastel on harjumus käia metsas matkamas, seenel, marjul, jahil ja orienteerumas. Eesti metsad on bioloogiliselt mitmekesised ning majandatud jätkusuutlikult. Säästva arengu pikaajalise raamdokumendina töötati välja Säästev Eesti 21 - Eesti säästva arengu riiklik
annaabi.ee 
