EESTI METSANDUS 2011
näiteks 2010. aastal oli primaarenergiaga varustatuses puidu ja turba osatähtus juba 14,6% /3/.
Traditsioonilise küttepuidu tootmine on pika aja jooksul jäänud muutumatuks, sest eriti väljaspool Tallinna on
see eramajapidamiste peamiseks kütuseks. Puitkütuste eelistamist soodustab sobivate kütteseadmete
(ahjud, kaminad, pliidid, jt.) olemasolu, maarahva madal ostujõud, kohalike puiduressursside olemasolu ja
suhteliselt odav tööjõud küttepuidu tootmiseks.
Hakkpuidu ja puidujäätmete põhitarbijaks on katlamajad ja koostootmisjaamad. 2010. aastal oli Eestis
puiduküttel katlaid 851 (koguvõimsus 864 MW) ja koostootmisjaamasid 3 (Väo 25 MWel ja 50 MWth, Luunja
25 MWel ja 50 MWth, Pärnu 24 MWel ja 45 MWth). Viimase kümnendi andmed /3/ näitavad, et selliste
kütuste tootmine on järk-järgult suurenenud.
Kuni 2007