Taastuvenergia
Ja ülejääk põllule
väetiseks kanda.
Biomass on Eesti suurim taastuvenergia ressurss, mis erinevalt tuule- ja päikeseenergiast, ei
vaja kompenseerimisvõimsusi. Tänu hõredale asustusele ja mõõdukale kliimale moodustab
tootlik pinnas enamuse Eesti pindalast.
Eesti biomassi ressurss on siin jagatud 5-ks osaks: puiduressurss, turbaressurss, olmejäätmete
ressurss, põllumajanduses tekkiva biomassi ressurss ja maaressurss. Kõige suurem potentsiaal
juba olemasolevatest ressurssidest on puiduressursil, kuigi suurem osa kütte- ja hakkpuidust
on Eestis juba kasutusel soojuse tootmiseks, on praktiliselt kasutamata raiejäätmete ressurss.
8
Eesti Maaülikooli uuringu järgi võiks juurdekasvuga võrdsete raiemahtude korral teoreetiline
aastane raiejäätmete kogumaht olla isegi 1,5 milj. tihumeetrit (tm.). Selle koguse
primaarenergia on 3012 GWh, millele lisanduvad veel nt. Soomes kütusena kasutuses olevad
annaabi.ee 
