Linoleum on looduslikest ainetest põrandakattematerjal, mille tootmist tuntakse juba üle saja aasta. Esimesed linoleumid sisaldasid palju korki, kuivasid kokku ja olid raskesti puhastatavad, Plastikkatete tootmise suurenedes jäi linoleumi kasutamine tahaplaanile. Kaasajal on linoleum jälle tarvitusel, sest selles ei ole mürgiseid aineid. Linoleumi valmistatakse linaõlist ja looduslikest vaikudest. Täidisainetena kasutatakse puidu-ja lubjakivipulbrit. Mõned tootjad asendavad puidupulbri korgipuruga. Alusmaterjaliks on alati karkasskangas, mille järgi on linoleumi lihtne ära tunda Linoleum võib olla kaetud akrüülvahaga, mis kaitseb seda kulumise eest. Linoleumi toodetakse sama suures valikus kui plastikkatteid Linoleum ei talu suurt vee hulka ja tugevaid keemilisi aineid. Sellepärast sobivad linoleumkatted kuivematesse ruumidesse. Katte puhastamisel kasutatakse kuivemaid puhastusmeetodeid Plastikkatted
vääristamata biokütuseid nagu küttepuit, laastud, puukoor ja põhk. Niisuguse toormaterjali töötlemine enne põletamist, mis leiab harilikult aset suuremates katlamajades, piirdub tavaliselt kuivatamise ja sobivas suuruses tükkideks hakkimisega. Kõige tähtsam näitaja tahkete biokütuste kütteväärtuse hindamisel on nende niiskusesisaldus (Lehtveer, 2007). Tahked vääristatud biokütused. Puusöe, puidubriketi, puidugraanulite ja puidupulbri valmistamine tõstab küll kütuse hinda, kuid harilikult teevad selle eelised kuhjaga tasa (Lehtveer, 2007). Puusütt toodetakse sellise termokeemilise protsessi (pürolüüs) abil, milles lenduvad materjalid tõrjutakse kuumuse abil välja ja mille esmasaaduseks on gaasid (kerged süsivesinikud, CO, CO2 ja veeaur), õlid (raskemad süsivesinikud ja tõrvad) ning puusüsi. Puusüsi põleb väga ühtlaselt ja väga vähese suitsuga ning seda kasutatakse paljudes maailma
annaabi.ee 
