Puidul võetakse soojusjuhtivuseks (paljude liikide keskmisena) pikikiudu 0,31 W/m°C ja ristikiudu 0,17 W/m°C. Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja suureneb niiskussisalduse tõusuga. Soojusjuhtivus suureneb allpool puiduniiskuse küllastuspunkti niiskuse 1 % suurenemisel keskmiselt 1,25%. Soojusmahtuvus. Soojusmahtuvuseks nimetatakse sellist soojuse hulka kilodzaulides, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Arvutuse juures erisoojust tähistatakse tähega c ja ühikuks on kJ/kgoC Soojusmahtuvus ei olene puidu tihedusest ja puuliigist, küll aga sõltub suurel määral puidu niiskusest.
Saematerjali mõõtmine . Nimimõõt on materjali, detaili vms. Iseloomustav suurus Saematerjali nimimõõdud on : Paksus Laius Pikkus Saematerjali laiuse ja paksuse tegelik mõõt võib erineda nimimõõdust kahel põhjusel: Kuivamiskahanemise tõttu ( niiskuse muutumisel mõõdud muutuvad) Mõõtude lubatud kõikumise tõttu (sõltub saagimise täpsusest ) Nimimõõdud kehtivad kindla puiduniiskuse juures Kokkuleppeliselt on see 20% Saematerjali paksus. Paksust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast Saematerjalide standardsed paksused on vahemikus 16...300 mm Paksuste rida : 16, 19, 22, 25, 28, 32, 35, 40, 45, 50 , 55, 60 , 65 , 70, 80 ... Saematerjali laius Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast
annaabi.ee 
