"puidukvaliteedilt" - 1 õppematerjal

Eksami kordamisküsimuste vastused

laguneb kiiresti. Puistutest on kõige enam levinud kuusikud (neid on pindalalt üle 50 % selles kasvukohatüübis). Kultiveerituna esineb ka männikuid ja kaasikuid, vähem haavikuid ja hall-lepikuid. Rohkesti leidub kultuurpuistuid , millised istutatud endistele põllumaadele. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast peaaegu alati esineb kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia-I (II) boniteet ja kuuluvad ka puidukvaliteedilt parimate hulka. Kuusikute keskmine kõrgus võib ulatuda 35.....40 meetrini ja tagavara kuni 800 tm ha-l. Alusmets hõre või keskmise tihedusega, esineb h. kuslapuu, mage sõstar, h. paakspuu, h. pihlakas, h. sarapuu h. vaarikas ja pajuliigid. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, vähem esineb leselehte, metskastikut, h. laanelille, h. naistesõnajalga (Athyrium filix-femina), h. kolmissõnajalga (Gymnocarpium dryopteris) ja ohtest sõnajalga (Dryopteris