on kindlasti olemas soojuspumbad ka põhjamaade kliima jaoks. 21 3.2 Vaatluse ja soojuskao analüüs Töö teises pooles oli uurimus, mis teostati vaatluse andmete põhjal. Mida võib järeldada vaatluse tulemustest? Kindlasti seda, et temperatuuri langedes tõuseb ka küttekulu. Välistemperatuuril 1,5 kraadi kulus 5 kg puitu, kuid -26 kraadisel temperatuuril oli puidukulu lausa 13 kg, mis on ligi kolm korda rohkem kui 1,5 kraadisel välitemperatuuril. Keskmiselt tõusis puidukulu 0,5 kg iga langenud kraadi kohta välitemperatuuril. Puhkepäeviti oli küttekulu keskmiselt 4 kg suurem. See oli tingitud asjaolust, et puhkepäeviti oli kütteperiood 2 tundi pikem. Argipäeviti kulus kütmisele keskmiselt 8,2 kg puitu päevas ehk 7.85 EEK eest küttematerjali. Puhkepäeviti oli küttekulu keskmiselt 12,5 kg ehk 12 EEK väärtuses lepapuitu.
maksimaalne pikkus on piiratud standardse puitmaterjali pikkusega. Talad valmistatakse kahest või kolmest prussist või palgist, mis on omavahel ühendatud tamme- või kasepuidust naaglitega ja poltidega. Kasutatakse ka lehtterasest plaatnaagleid. Tala kuivamisest tingitud defektide vältimiseks jäetakse kahe elemendi vahele pilu kuni 1/6 prussi kõrgusest. Tavaliselt on liittala kasutamise eesmärgiks vähendada puidukulu ja lähtutakse asjaolust, et paindepinged tala ristlõike keskel on minimaalsed. Seepärast on võimalik jagada tala survevööks (ülal) ja tõmbevööks (all). Lihtsaim liittala on nn. I-tala. Põhimõtet, mille järgi liittala koosneb eraldatud tõmbe- ja survevööst ning neid ühendavast konstruktsioonist, saab realiseerida üsna erinevalt: · I- tala; · kahekihilisele laudseinale naelutatakse peale vööprussid, nn. laudseinaga naelutatud talad;
viimistlusega ja erineva suurusega ning kujuga keraamilisi plaate. 43. Puitpõrandad. Puitpõrandate alla kuuluvad: laudpõrandad parkettpõrandad: tükkparkettpõrandad kilpparkettpõrandad laudparkettpõrandad Laudpõrandad on suhteliselt soojad (puidu üldomadus), tänu puidusüü dekoratiivsusele on lakitud laudpõrandad väga nägusad. 70 nPuuduseks on suur puidukulu, suhteliselt suured praod laudade vahel hilisemas ekspluatatsioonis ja laudade mõningane kõmmeldumie, mis muudab põranda pinna ebatasaseks ja ebatihedaks. Laudpõrandad ehitatakse täissulund-ehk täispunnlaudadest:laudade laius = 95...195mmlaudade paksus = 18, 21, 28või 33mmLaudis lüüakse laagidele, milleks kasutatakse 40...70 mm paksuseid latte või laudu. 21 mm paksustel laudadel laagide on samm 400 mm, 28 mm vastavalt 600 mm. Laagide alumine pool peab olema antiseptitud.