..+25*C *Sademed: 500-1000 (2000) mm *Läänetuuled 3. Sega-lehtmetsade mullastik *Pruunmullad *Võrdlemisi paksem huumushorisont *Kõdumaterjali palju ja mullas elab palju mikroorganisme *Aineringe kiire ja viljakad mullad 4. Miks on Euroopas vähe lehtmetsi alles jäänud? Sajandeid võeti neid maha selleks, et teha ruumi põldudele. Puitu kasutati pikka aega kütteks ja ehitusmaterjaliks. Prantsusmaal ja Inglismaal ilmnes puidunappus juba 17.sajandil. Tõeline puidukriis saabus Euroopasse tööstusajastu algul, kui tohututes kogustes puitu põletati puusöeks. Vabrikutes kasutati puusütt metallisulatamiseks. Puude istutamisele ja metsa taastamisele ei pööratud suuremat tähelepanu. 5. Rohtla asend *Ekvaatorist asub mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkreal, sest lõunapoolkeral on vähe maismaad *Nullmeridiaanist asub mõlemal poolkeral enam-vähem võrselt *Paikneb laiguti enamasti mandrite keskosas
Suur on geotermaalenergia osa Islandil mood. 40% Islandi energiavajadusest. Mõju keskkonnale on võrdlemisi väike; kulutused tootmisele ja transpordile on üsna kõrged. Bioenergia Saab toota biomassist, s.o. orgaaniliste ainete (nt. puidu, põllumajandusjääkide) põletamisel. Toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedel eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas. Mitmes Aafrika riigis on puidukriis. Enerigavõsa laialdane kasvatamine energia tootmise eesmärgil on levinud arenenud riikides. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE Üle 2/3 elektrist annavad tahkel kütusel töötavad soojuselektrijaamad. Tuuma- ja hüdroenergia osatähtsus on enam-vähem võrdne. Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, üksikutes riikides võib osakaal olla suur. Peamise osa eletrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid (nt. USA, Kanada, Rootsi, Norra, Island).
energytribune.com/articles.cfm/1224/Crunching-the-Data-The-Ten-Most-Coal-Reliant- Tähiseid söetootmise ajaloos · 13.-14. sajandil kaevandati vähestes kogustes kivisütt paljudes Euroopa leiukohtades (Yorkshires Lõuna- Walesis, Ruhri piirkonnas Kirde-Prantsusmaal, Belgias, Hollandis jm). · Kaevandati peamiselt karjäärides (maksimaalselt 15 m sügavuselt). · Esialgu kasutati sütt majade kütmiseks ja vaid mõnedes tööstusharus. · 16. sajandi puidukriis sundis kivisütt laialdasemalt kasutama. · 19. sajandil hakkas kivisöe tootmine kiiresti kasvama. Kui 1800.a. toodeti 15 milj t, siis sajandi lõpus juba 700 milj t peamiselt Euroopas (suurim tootja ja tarbija Suurbritannia). · Ameerika Ühendriikides sai süsi ainuvalitsevaks hiljem 1880. keskpaigas (rohkem kasutati vee-energiat, jätkus ka puitu). · Jaapanis muutus süsi kõige olulisemaks kütuseks veelgi hiljem. Söe kaevandamine
annaabi.ee 
