putukkahjustustele. Tulekaitsevahendid peavad vähendama puidu süttivust ning hõõguvust. Peale nende puitu kaitsvate omaduste peavad puidukaitsevahendid vastama ka järgmistele nõuetele: · kahjutud inimestele ja loomadele · kergesti puitu imenduvad32 · puidust raskesti väljapestavad · keemiliselt inertsed ja vähelenduvad · ei tohi suurendada puidu hügroskoopsust · ei tohi halvendada puidu liimimis- ja viimistlemisomadusi. Raske on leida sellist puidukaitsevahendit, mis vastaksid kõigile loetletud tingimustele ning igal konkreetsel juhul tuleb teha valik, mis võimalikult suuremal määral oleks nõuetega kooskõlas. Keemilised puidukaitsevahendid võib jaotada lahustuvuse ja väljapestavuse järgi allpooltoodud alaliikidesse. Lahustuvuse järgi: · veeslahustuvad · orgaanilistes lahustites lahustuvad · antiseptilised õlid. Väljapestavuse järgi: · kergesti väljapestavad · väljapestavad · raskesti väljapestavad.
Tööstusrevolutsiooni ajal said puidukaitsevahendid nurgakiviks puidutööstuses. Leiutajad ja teadlased nagu Bethell, Boucherie, Burnett ja Kyan tegid ajaloolist arengut puidukaitsevahendites kus kasutati konserveerivaid lahuseid. Kaubanduspoliitika surve algas 19. Sajandi teisel poolel, kus raudtee liiprite kaitseks kasutati kreosoodi. Alates 1940-ndatest aastatest alates on kõige rohkem puidukaitse ajaloo vältel kasutatud vask- kroom-arseenisooladel põhinevat vesialusel puidukaitsevahendit CCA, pentaklorofenooli ja eelmainitud kreosooti. Töödeldud puitu kasutati peamiselt tööstus-, põllumajandus-, ja tarberakendus valdkondades. Eestis ilmus juba 1935 aastal artikkleid kresolaadi ehk Fenolaadi immtamisest mida saadi põlevkivist. Aastal 1970 (vähemalt USAs) hakati majaomanike poolt massiliselt kasutama kaitsevahendeid tagahoovi projektides. Innovatsioon töödeldud puittoodetes kestab tänaseni, tarbijad on üha rohkem huvitatud vähem toksilistest ainetest.