Raiemaht oli 10,5 miljonit m3: riigimetsa tegelik raiemaht 3,34 mln, erametsades 7 mln ja muudel aladel 0,15 mln m3. Kõige rohkem raiuti kuuske (1 347 000 m3, 29,5%), järgnes kask (23,3%) ja siis tuli mänd (21,9%). Suuremas osas tegeleti uuendus raiega, vähemal määral hooldusraiega. Üleraiet teostatakse kuuse ja kasega. Alaraie on suur männi puhul, väike haava korral. Teiste liikide puhul on üleraie. 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? Istandustes kasvatatava eukalüptipuidu põhi kasutusalaks on lühikesekiulise tselluloosi tootmine. Tselluloosist toodetakse paberit. Istanduste eeliseks on: väike ruumi nõudlikkus (80 000 ha suurusest istandusest saadakse 3.5 miljardit tm puitu); eukalüpt kasvab raieküpseks 15-20 aastaga, aastane juurdekasv võib olla üle 50 tm/ha; hübriid lyptus on
1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab raieküpseks juba 15-20 aastaga,
annaabi.ee 
