(läbimõõt 30...40 mikromeetrit) Lehtpuitu liigitatakse soonte mõõtmete ja paigutuse alusel aastarõngas: rõngassoonelised ja hajusoonelised. Rõngassoonseliste liikide jämesoonte rõngas paikneb aastarõnga kevadpuidu osas, hajulisooneliste liikide peensooned paiknevad kogu aastarõnga ulatuses Soonetrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel. Neid leidub puidus vähe ja võetakse puiduelementide üldbilansi koostamisel soonte hulka. Libriformkiud täidavad põhilist mehaanilist funktsiooni puidus. Libriformkuid kujutavad endast tavaliselt terava otsaga väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakkude, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all. Kiu otsad võivad olla ka hargnenud või hambulised. Kiudtrahheiidid võivad täita nii juhtivat kui mehaanilist rolli
• Väidetavasti tüllid tekivad koos lülipuidu moodustumisega (tamm, saar, akaatsia, kreeka pähkel). Soontrahheiidid • Soontrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel. • Oma põhikujult, mõõtmetelt, pooride asetuselt ja isegi seinapaksendite poolest nad meenutavad peensoonte lülisid, välja arvatud rakkude otsad, mis sarnanevad trahheiididega. • Neid leidub puidus üldiselt vähe ja tavaliselt need võetakse puiduelementide üldbilansi koostamisel soonte hulka. Libriformkiud • Libriformikiud täidavad põhilist mehaanilist funktsiooni (tugikude!) puidus, kuid selle anatoomilise elemendi osakaal on liigiti väga erinev – 35…75% tüve ruumalast. • Libriformikiud kujutavad endist tavaliselt terava otsaga, väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakke, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. • Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all, nende arv ei ole suur.