A. Tšehhov "Rotschildi viiul"
Näib, nagu oleks
endisega võrreldes isegi hanesid vähemaks jäänud. Jakov sulges silmad ja ta
mõttekujutuses lendasid üksteisega vastamisi tohutud valgete hanede parved.
Ta imestas, et kuidas see on juhtunud, et ta oma elu viimase neljakümne- viiekümne aasta
jooksul pole kordagi jõe ääres olnud, või kui vahest ongi, siis temale tähelepanu pole
pööranud? Sest on ju korralik, mitte tühipaljus; siin oleks võinud kalu püüda, kalad aga
kaupmeestele, ametnikele ja vaksali puhvetipidajatele müüa ühest mõisast teiseni sõuda
ja viiulit mängida, ning igast seisusest rahvas oleks raha maksnud; samuti oleks võinud
katsuda lotje vedada- see oleks parem olnud kui kirstudetegemine; lõpuks oleks võinud
hanesid kasvatada, neid tappa ja talvel Moskvasse saata; küllap oleks aastas ainult
udusulgi kümnekonna rubla eest korjunud. Kuid ta laskis ninast mööda, jättis kõik selle
tegemata. Millised kahjud! Ah, millised kahjud! Aga kui kõike oleks korraga teinud- kalu
annaabi.ee 
