Ökoloogia konspekt
Alles
siis kui toitained lõpevad, algab negatiivne efekt. Seega ei sõltu happeline
depositsioon ainult saastest, vaid olulised on ka mulla omadused. Kui
happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone
kiiremini kui neid murenemisprotsessis juurde tekib, siis muld hapestub.
Aeglaselt murenevad kivimid nagu graniit, ei pidurda hapestumist.
Parem on puhverdusvõime aladel, kus aluspõhjaks on kergesti murenev,
paks kivimikiht. Eriti hästi puhverduvad mullad, mis sisalduvad
kaltsiumkarbonaati (CaCO3). Kui sellisele mullale sadeneb rohkesti
H+ ioone, vabanevad toitekatioonid Ca2+, K+, Mg2+, mis neutraliseerivad
happelise depositsiooni kahjuliku mõju.
Euroopas asuvad tundlikumad alad Skandinaavias, Suurbritannias ja
Saksamaa põhjaosas.
Sageli hinnatakse saaste ulatust puude põhjal. Mõõduks puu tervisliku
seisundi hindamisel on see, kui palju okkaid või lehti ladvaosa on kaotanud
võrreldes terve puuga. 1989