Popi ja Huhuu
oli tegu hea looma hirmutunde väljendusega. A. Aspel tõlgendab seda kodulooma elu
kirjeldusena. Ka Gustav Suits võtab seda kui hirmutunde teket arusaamatute asjade
ees.
· Sõjajärgne kriitika: kõik tõlgendused lähtuvad iseenesest marksismist. Sööt väidab,
et selles novellis peegelduvad kodanluse hukkumise meeleolud. Sellega nõustuvad ka
Päll ja Sõgel. Puhvelile sümoleerib Isand mõistust, Popi alistuvat intelligentsi ja
Huhuu jõhkrust. Hint seostab novelli aga Hitlerliku Saksamaaga. Täpsemalt kuidas
intelligentsil kästi maalt lahkuda (Einstein, Mann jt.) ning võimu sai endale
mõistmatus e. Huhuu. Rahvas oli ikkagi kõigest hoolimata truuks alamaks ja liputas
sama nagu Popi Huhuule. See viimane tõlgendus ei pruugi olla ebaloogiline kuna nt.
annaabi.ee 
