sobivate kasvukohtade arv. Merepõhja iseloom ja rannajoone liigestatus on tihedas seoses hüdrodünaamiliste tingimustega - veetaseme kõikumise, lainetuse ja hoovustega. Läänemeres on Kuu ja teiste taevakehade külgetõmbejõust tingitud tõus ja mõõn vaevalt märgatav ega ületa 5-10 cm. Siiski võib mõnikord ka Läänemeres veetase kõikuda mitu meetrit. Suuri veetaseme muutusi tuleb ette üsna harva ja need johtuvad pikemat aega samast ilmakaarest puhuvatest tugevatest tuultest ning õhurõhu muutusest. Ajaloost on teada St. Peterburis 1824.a. ja 1924. a. asetleidnud katastroofilised üleujutused, mil veetase tõusis vastavalt 4,24 ja 3,64 m. Tavaliselt kõigub veetase 0,5 m piires. Kevaditi on veetase Läänemeres tükk aega madal. Kauakestev kevadine madalveeperiood ja talvine jäätumine takistavad mitmeaastaste taimede kasvu rannapiirkonnas umbes pool meetrit keskmise veetaseme joonest kõrgemal ja madalamal
sobivate kasvukohtade arv. Merepõhja iseloom ja rannajoone liigestatus on tihedas seoses hüdrodünaamiliste tingimustega - veetaseme kõikumise, lainetuse ja hoovustega. Läänemeres on Kuu ja teiste taevakehade külgetõmbejõust tingitud tõus ja mõõn vaevalt märgatav ega ületa 5-10 cm. Siiski võib mõnikord ka Läänemeres veetase kõikuda mitu meetrit. Suuri veetaseme muutusi tuleb ette üsna harva ja need johtuvad pikemat aega samast ilmakaarest puhuvatest tugevatest tuultest ning õhurõhu muutusest. Ajaloost on teada St. Peterburis 1824.a. ja 1924. a. asetleidnud katastroofilised üleujutused, mil veetase tõusis vastavalt 4,24 ja 3,64 m. Tavaliselt kõigub veetase 0,5 m piires. Kevaditi on veetase Läänemeres tükk aega madal. Kauakestev kevadine madalveeperiood ja talvine jäätumine takistavad mitmeaastaste taimede kasvu rannapiirkonnas umbes pool meetrit keskmise veetaseme joonest kõrgemal ja madalamal
annaabi.ee 
