Tõde ja Õigus II Terve tekst
Kass kargas sohvalt, kus ta oli kerratõmbunult maganud, põrandale ja sirutas ennast seal
kõigest jõust. Siis tuli ta Indreku juurde ja hõõrus end, saba püsti, vastu jalga.
Isand Mäeberg puhus mitu ,,tretti", puhus lõpuks pisut ,,Kungla rahvast" ja lõpetas ,,Nüüd
surnukeha matame'ga". Ainult pisut puhus ta kumbagi, nii et oleks aga kuulda.
,,See pole lihtne karjapasun," ütles ta siis hingeldades, ,,vaid õige mängupasun ja teda üksi ei
puhutagi, vaid ikka hulgakesi, ikka summas koos, otsad vastastikku. Ja kui siis igamees põrutab
oma joru, siis on see õige helikunsti pasunamäng, nii et on ilus. No mis te arvate sellest,
noormees?"
,,Ka üksi on väga ilus," lausus Indrek.
,,Või veel!" hüüdis peremees. ,,Tõnis Mäeberg puhub ja siis pole ilus! Ma oleks ehk tänapäevani
puhund, aga tulid teised isamaa asjad, ei saand enam. Ning kui siis need hakkasid tagurpidi