Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
poole hoiduvaid eestlasi oma huvides ära kasutada ja sel korral nendega seltsida. Kuninga juurde
läkitatavale saatkonnale antud juhtnöörides tuleb aga küll noorkristlaste mõju nähtavale,
muidugi, kui Marburgi Wigandi referaat on täpne. Nad paluvad kaitset väljakannatamata
rõhumise vastu, nad tahavad ennemini surra kui säärase ikke all elada, ja kui neid sest ei vabas-
tata, "tahtvat nad kaevata Jumalale ja tema puhuritele" (Marburgi Wigand, lk. 501).
Peab arvama, et paganausu poolehoidjate viha arvele ristiusu vastu tuleb panna Padise kloostri
munkade ja võhikvendade (viimaste hulgas oli ehk ka noorkristlasi) tapmine, mõne kiriku
põletamine ja ristiusulise poeglapse ristilöömine Tallinna all, kui seda ülepea on sündinud, mis
kahtlane, sest et Wartberge Hermann, kes sellest räägib, seda juba kuulujutuks nimetab. Muidu
aga on eestlaste ülespidamine ristiusu suhtes võrdlemisi mõõdukas ja leplik