Artur Alliksaar luulekogu referaat
aforismidest. Selle tõttu muutus Alliksaare looming eriliselt suureks ning sügavaks.
2.3. „Päikesepillaja“
Kronoloogilist printsiipi on mõningal määral arvestatud „Päikesepillaja” esimeses ja viimases
tsüklis; täies ulatuses on sellest loobutud. Luuletused jagunevad tsükliteks „Kahe ääretuse
vahel“, „Ärev on ärkamine äikesesse“, „Hetkede surematus“, „Aduvik“ ja „Kõik on kõige
peegeldus“. Järjestus on valdavalt assotsiatiivne, arvestatud on ka puhtvormilisi kriteeriume.
Luuletuste ilmumiskuju tugineb Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatavatele materjalidele;
aluseks on võetud Alliksaare viimane kättesaadav sõnastus, välja arvatud luuletuses
„Friedebert Tuglasele”, mis ilmub sellisel kujul, nagu Alliksaar selle Tuglasele saatis.
Kogudes ilmunud luuletuste puhul on üldiselt säilitatud Paul-Eerik Rummo redaktsioon;
tehtud on üksikuid parandusi käsikirjade põhjal ning taastatud tsensuurilüngad. (Tõnisson,
2004)
„Päikesepillaja“ 1
annaabi.ee 
