Kirjandus- ja teatriteaduse alused
teksti autori ja tema auditooriumi kultuurikoodist. Selle kontuuri ses jaguneb tegelane
mitmeks omavahel mitteidentseks seisundiks; kontuurist väljaspool asuvad teised
tegelased, kelle tunnused on suhtes tegelase tunnustega kui üksteist täiendavad,
sarnased või muul põhimõttel.
Kinematograafiline mõiste ,,plaan" ja kirjanduslik tekst. Liigendades lindi lõikudeks,
võrdsustavad kaadrid nad võrdselt raami ekraani piiride suhtes. Seejuures avaldub
terviku osa huviäratav, puhttopoloogiline omadus kunstilises jutustamises tal on
samad piirid kui tervikul. Antud põhimõte laieneb ka proosale: peatükkidel on algus
ja lõpp ning selles suhtes on nad homomorfsed tervikuga. Kuid see asjaolu toob
endaga kaasa erinevuste struktuurse rolli suurenemise. Ja sellega seoses on kohane
rääkida kompositsioonivõttest, mida kinotehnikas nimetatakse plaaniks. ,,Plaan" pole
vaid kujutise suurus, vaid tema suhe raamiga. Kui romaani ühes peatükis kirjeldatakse