XX sajandi muusika
Suure populaarsuse võitis lastele kirjutatud teos Petja ja hunt, mis oli mõeldud
orkestripillide tutvustamiseks.
Prokofjevi peateoseks on ballet Romeo ja Julia.
Prokofjev mõtestas omal viisil lahti Shakespeare'i kangelased. Õnnestunud on
muusikalised portreed poeetiline unistaja Romeo ja õrn, graatsiline, lapsemeelne Julia.
Algul vallatu tütarlaps, pärast kirglik armastav naine, traagiliselt ülev. K: Tütarlaps Julia.
Balletis ei seisa esikohal puhttantsuline muusika, vähe on lihtsa rütmikaga tantsupalasid
(tekitas lavastamisel algul probleeme). Olulisim on tegelaste ja situatsioonide
karakteristika. K: Rüütlite tants (nim ka Montecchid ja Capulettid) ei ole sugugi
tantsulise karakteriga vaid raske ja kurjakuulutav. Selles numbris väljenduvad
muusikaliselt väga selgelt vaen kahe suursuguse perekonna vahel, nende ängistavad
tõekspidamised, kurjus ja kättemaksuiha.