Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
.." (Wente de Lande (auerst) vor den heyden, Littowen, Russen
und Carelen varlicken liggen, nock inwendig
von den Landtlueden unseker sint).
1343.-1345. a. puhkes lahti suur vabadusvõitlus Harjus, Läänes, Saares, järelkajaga Otepääs,
Vastseliinas, vahest ka Viljandis ja kättetasuretkes Leedu sõjaväe abil. Isegi seekord, kuigi
võitlus ebaõnnestus, tegi ordumeister Dreylöwen saarlastega 1345. a. veel rahulepingu.
Et see võitlus mitte harilik talupoegade mäss vaid puhtsotsiaalses mõttes ei olnud, nagu
hilisemad kroonikud seda kujutavad, vaid ühtlasi poliitiline-rahvusline vabadusvõitlus, selgub
vanemaist, enam-vähem kaasaegseist kirjutusist. Võitlejaid ei nimeta vanemad allikad mitte
ühtlase seisusliku nimetusega ,,talupojad (buren)", nagu Russow ja osalt ka Renner (kus ta oma
keelt räägib, nagu sissejuhatuses (lk. 5) ja harukorral ka kirjelduses), vaid rahvusliku nimega:
annaabi.ee 
