Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
Riigivõim mitte kirik muutus
seega ühiskondliku elu otsustavaks moraalseks teguriks.
Õigusloome ideaalne allikas oli ratsionalistlikult mütlev seaduseandja, s.t filosoof troonil.
Materiaalsete normide sisu ALRis oli oma põhiolemuselt roomaõiguslik sel moel, mille talle
oli andnud usus modernus seega siis konsiliaatorite versioon sulatades kokku saksa
õiguse doktriini. Erinevate õigusallikate rakendamine tõi kaasa nii mõnegi puhtsaksa
normimaterjali ärakasutamise.
Hoolimata pingutustest ei saanud seadustekogu täiusliku seadusandluskunsti eeskujuks,
nagu autorid olid lootnud. Ülesanne ühiskondliku- ja eraelu suhteid detailidena reguleerida
oli liiga pretentsionikas ja lahendamatu, ehkki seadusele püüti anda nii suur ulatus (19 160
§) kui võimalik ja pedantse järjekindlusega täpsustada kõik detailid.
annaabi.ee 
