Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
orienteeritud suund, maalikunstis seevastu muutub oluliseks realistlik maalilaad (natüürmordid,
maastik ja olustik). Hollandlased panid nõnda aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, mis
oskas näha Hollandi ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu ning poeesiat. Varem oli maastik olnud
üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis kujunes ta aga
täiesti iseseisvaks zanriks. Umbes kuni 1650. a-teni kestis otsingute aeg, mil käis võitlus
puhtrealistliku ja itaalialiku baroki mõjudele toetuva suuna vahel. 17. saj II pool oli suurimate
saavutuste ajajärk, mil hakati siduma loodusvormide täpset kujutamist romantiliste
meeleoludega (Flandriast: Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck; Hollandist: Pieter de Hooch,
Jacob van Ruisdael, Jan Vermeer van Delft, Frans Hals, Rembrandt).
Tüüpilised Hollandi regulaaraiad. Iseloomulik oli väga tihe, intiimne planeering. Enamasti