Modernism ja muusikateater
Debussy ooper on ehituselt muusikadraama (vt eelpool), väga tähtsal kohal on pillitämbrite
kombinatsioonid, erilise atmosfääri tekitamine orkestrivahenditega. Vokaalpartii on nagu
mähitud orkestrikõlasse. Orkester annab tegelastele ja toimuvale psühholoogilise
kommentaari. Deklamatsioonilähedases vokaalpartiis püüdis Debussy arvestada prantsuse
keele prosoodiaga (sõnarõhud, välted lause mõtte edasiandmisel). Kuna sümbolismi muusikas
on küsitav määratleda, sest puuduvad puhtmuusikalised stiilijooned (seda saakski äärmisel
juhul leida ooperis või programmilises muusikas sisu alusel), võiks öelda, et Debussy “Pelléas
ja Mélisande” on impressionistlik ooper sümbolistlikule draamale.
(Impressionism – suund prantsuse kunstis (1870ndad) ja muusikas (alates 1880ndate lõpp),
mis jäädvustab hetke meeleolu ning pöörab erilist tähelepanu valgusele ja värvile ning nende
vastasmõjule. Muusikas on niisiis esiplaanil funktsionaalsetest seostest vaba harmoonia ning
annaabi.ee 
