Semiootika ajalugu
Mõiste pärineb F. Brentanolt, kes
eristas selle abil psüühilisi nähtusi füüsilistest. psüühilised samastas ta
intentsionaalsetega.
E.Husserl muutis I. fenomenoloogia algmõisteks, käsitledes seda kui teadvuse
aprioorset elementaarstruktuuri, mistahes elamuse semelisust, eseme hõlmatust
teadvusesse
Ekstensionaalsus (extensio laienemine, kulgevus) võrdsete (sünonüümiliste)
väljendite asendatavus erinevates kontekstides ja keeltes.
E. ei ole puhtlingvistiline omadus, vaid eeldab teatud keeleväljendite samastamise
abstraktsiooni, mis on materialiseeritud võrdsete asendamisreeglites. Kui nende poolt
määratletud võrdsus on keelele sisemiselt omane (ei sõltu keelevälisest kontekstist),
siis ei ole asendamine piiratud ja on võimalik kõikides kontekstides. Selline on nt
väljendite graafiline samasus või süntaktiline sünonüümia, millede suhtes on iga keel
ekstensionaalne.