HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL
püsivaks. Alles 1938. aasta 30. märtsil vastu võetud maal asuvate kinnisvarade maksuseaduse
muutmise seadusega (RT 1938,33,265) tõsteti maksumäära. Aastaseks kinnisvaramaksu
määraks maal kehtestati puhtkasurublalt 23 senti ja hindamata maade tulundusmaa hektarilt
54 senti, hoonete puhtkasurulalt 23 senti ja hindamata maade tulundusmaa hektarilt 54 senti,
hoonete puhtkasurublalt 4 senti ning väljaspool linnu ja aleveid asuvate kinnisvarade
hindamise seaduse põhjal hinnatud puhtkasust 1,7%. Kinnisvaramaksust 60% anti
maakondadele ja 40% omavalitsustele. Peale selle võis vald või alev võtta
lisakinnisvaramaksu maade puhtkasurublalt kuni 111 senti ja hindamata maade tulundusmaa
hektarilt 29 senti, hoonete puhul puhtkasurublalt kuni 1,65 senti ning väljaspool linnu ja
aleveid asuvate kinnisvarade hindamise seaduse põhjal hinnatud puhtkasust 0,9%. Nagu
eeltoodud tekstist ja tabelist selgub, oli Eestis väljaspool linnu maa suhteliselt odav ning