HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL
Selline oli tavaliselt
pooleterarent. Hiljem, hindamissüsteemi täiustudes, võeti arvesse kesa, millelt saaki polnud,
aga millele kulutusi tehti, ning viidi kogu süsteem naturaalühikutelt üle rahale, määrates kas
rendiväärtuse (Eestimaa kubermang) või puhastulu (Liivimaa kubermang). Alates 1923.
aastast, pärast väljaspool linnu asuvate kinnisvarade hindamise seaduse vastuvõtmist (RT
1923,27,18; 1939,33,256), mindi kogu Eestis üle Liivimaa kubermangus kasutatud
puhtkasurubladele (lühendatult pkr) põhinevale hindamissüsteemile. (Aasmäe 1999:159-160)
Väljaspool linnu asuva tööstusliku ja kaubandusliku sihtotstarbega kinnisvara hindamiseks oli
eraldi metoodika. Maksustamise eesmärgil hinnati säärane kinnisvara puhttulu alusel.
(Aasmäe 1999:161)
Linnades asuva kinnisvara hindamise õiguslikud alused pärinesid Vene riigi seadustest, mida
viimati muudeti 1920.aasta 31. detsembril (RT 1921,3,20). Linnavolikogudele anti õigus