Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon
Saksi peegli ajaks 13.
sajandil oli algne valuraha jagunenud 4 sanktsiooniliigi vahel:
1. Otsese varalise kahju hüvitamine
2. Valuraha, millega hüvitati kannatanule tekitatud füüsiline, moraalne ja õiguslik
kahju ehk valu
3. Trahv valitsejale ehk kohtunikule makstav rahaline makse
4. Meheraha ehk pearaha (Wergeld) see väljendas inimese (aga ka looma) rahalist
väärtust. Meheraha sisaldab puhtkaristuslikku kui hüvituslikku momenti ning on
sisuliselt kannatanule makstav kahjutasu. Meheraha suurus avaldus kannatanu
sotsiaalne väärtus vastavalt arhailise ja keskaja väärtushinnangutele: erinevate
isikute meheraha suurus sõltus ka tema seisundist, kas oli maarentnik, autu või
õigusteta. Tapmise korral tuli maksta terve meheraha, väiksema vigastuse korral
vähem, invaliidi meheraha oli täissuuruses. Pearaha oli ka lindudel ja loomadel.