Keeleteaduse alused
opositsioonid, mitte niivõrd see, mida need osad endast
praktikas kujutavad.
subjekt e. alus
sufiks e. järel- e lõppliide- käib tüve järgi
sõltuvus- teatavasuunaline seotus. Lause juhtivaks liikmeks võib tunnistada verbi, mille
omadustest sõltub ju kogu lause ülesehitus
sõnasemantika- uurib põhiliselt paradigmaatilisi tähendussuhteid e. keelelise mõistesüsteemi
ehitust
sõne- iga üksik tekstis esinev sõnavorm
sõsarkeeled- üheealised tütarkeeled
sünkroonne käsitlus- puhtkaasaegne käsitlus
sünonüüm- samatähenduselised, erineva väljendusvormiga sõnad
süntagma- ühe tasandi elementide järjend
süntagmaatilised suhted e. seostamissuhted
süntaks e. lauseõpetus
süntaktilise süvastruktuuri kirjeldus- selle ülesandeks oli kujutada lause tähendust.
süsteemigrammatika- keelesüsteemi käsitletakse, kui kasutuselolevate ning osaliselt
üksteisest sõltuvate valikuvõimaluste võrku, grammatikat aga kui keerulise lülitusskeemi
sarnast valikumehhanismi.