Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Esimene kunstipärase histograafia esindaja, kelle teos on tervikuna säilinud, on ,,ajaloo isa" Herodotos. Ta viibis ulatuslikkudel matkadel, reisis palju. Oma reisimuljed pani ta kirja teosesse ,,Historiai" ('uurimused'), mis on väärtuslikuks ajalooallikaks Kreeka-Pärsia sõdade kohta (lisaks Pärsia kuningate vallutustest, jutustusi eri maadest ning rahvastest, Lüüdia ja Pärsia ajalugu, Egiptuse ajalugu jm). Ta on puhtjutustava ajaloo esindaja, tema ajalugu on üsna arhailine, kujutlused ajalooprotsessi tegureist naiivsed. Ta põimib oma jutustusse folkloori, legendaarset ja anekdootlikku ainestikku. Stiil ja käsitluslaad meenutab pigem eepilist poeemi proosas. Kõige väljapaistvam antiikaegne ajaloolane on Thukydides. Tema kirjutatud teos Peloponnesose sõja ajalugu (,,Ajalugu") on antiikse histograafia tähtsamaid saavutusi. Ta keskendus üsna rangelt sõjasündmuste seaduspärasustele; vastandas
selle ümber tohutu andmestiku. Selle teema raamistikku paigutatakse jutustusi eri maadest ja rahvastest, sedamööda, kuidas nad ilmuvad jutustaja vaateväljale. Herodotos ei kahtle jumalate olemasolus ja võimus, usub unenägudesse, oraakleisse, jumalate kättemaksu. Herodotos on kergeusklik, loomingus folkloori, legendaarset, anekdootlikku ainestikku. Peetakse arhailiseks naiivsuse tõttu. Sageli ka kõned, dialoogid, novellistlik jutustamiskunst. Läheneb eepilisele luulele. Puhtjutustava ajaloo esindaja. Thukydides- väljapaistvaim antiikaja ajaloolane. Peloponnesose sõja ajalugu. Teos ,,Ajalugu". Ülevaade Kreeka ajaloost, sõja põhjustest (ajend vs sügavam põhjus). Sündmuste kronoloogiline järjestus. Olulisim on tõde, rajas ajaloolise kriitika. Poliitiline analüüs on sügav. Näitab Ateena agressiivse välispoliitika vältimatust, mis viis kokkupõrkeni Spartaga. Üleloomulikkust ei usu, usundeid, oraakleid tunnistab inimeste käitumist mõjustavate teguritena
annaabi.ee 
