Gooti stiil Inglismaal, Itaalias ja Eestis
kirikuosale. Piilarid ja vööndkaared ei eraldanud enam niivõrd traveesid ning pilk võis
peatumatult haarata kõike kuni Maarjakabeli akendeni. Kiriku interjööri põhisuund polnud siiski
mitte kooriruumi poole, vaid üles. Kõige tähtsam polnud selle aja usus mitte ,,vahendaja"
preester, vaid iga üksiku kirikusviibija ,,vahetu seos" jumalaga nii vähemalt lootsid tellijad.
Aga see, mida kunagi peeti tungiks jumala poole, mõjub tänapäeval just puhtinimlike taotluste
haarava ja üleva väljendusena. Teravad kaared, kõrged võlvid, mis tunduvad veelgi kergematena
kui nad tegelikult olid, piilareid liigendavad vertikaalsed turbad (poolsambakesed), üldse kõigi
detailide vertikaalne suunitlus nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja
mõjub avarana ning õhulisena. Lõpuks last, not least ei või me unustada valguse tohutut
mõju gooti kiriku interjööris. Kuna konstruktsioon enam ei vajanud massiivseid seinu, võis