Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas
ka elavhõbeda toksilisust vee-elustikule.
Metüülelavhõbedat peetakse üheks olulilisemaks keskkonnamürgiks Põhja-Euroopas. Esmalt saadi
selle mõjuteguritest teada 1960. aastate alguses Rootsis, kus põldudel toitunud lindudel avastati
ilmseid metüülelavhõbedamürgistuse tunnuseid: tasakaaluhäireid ja lihaskrampe. Lähemal
uurimisel selgus, et mürgitusnähte põhjustasid põllumajanduses kasutatavad ja metüülelavhõbedat
sisaldavad puhtimisained, mille abil hävitati seemnevilja kahjustavaid mikroobe. Nende
tähelepanekute tulemusena keelati selle kasutamine puhtimisainena. Kuid samal ajal avastati
metüülelavhõbedat röövkaladest. Mürgistunud, toiduks kõlbmatuid kalu, eriti aga hauge, leiti kõige
rohkem jõgede suudmealadelt, mille ääres asusid tööstusettevõtted, mille heitvetes leidus Hg.
Kuhjumise järgi toiduahelas saab järeldada, et mida kõrgemal astmel toiduahelas ja mida vanem
annaabi.ee 
