Tõlketeooria
lähedalt.
Loomupärane loogika sisaldab kahte eksikjäreldust. Esiteks, ta ei näe, et mingi keele
nähtused on selle kõnelejate jaoks suurelt osalt tausta iseloomuga ning seega väljaspool
loomupärast loogikat tõlgendava kõneleja arvustavat teadvust ja järelevalvet. Järelikult, kui
keegi loomupärase loogikuna räägib mõistusest, loogikast ja õige mõtlemise seadustest, siis
ta kaldub lihtsalt ühte sammu käima puhtgrammatiliste tõsiasjadega, millel on teataval määral
tausta iseloom ta enda keeles või keelkonnas, kuid nad pole kuidagi universaalsed kõikides
keeltes ega mingis mõttes mõistuse üldiseks aluseks. Teiseks, loomupärane loogika vahetab
ära keele kasutamise kaudu saavutatud kokkuleppe teema osas teadmisega keelelisest
toimusest, millega kokkulepe saavutatakse: s.t põlatud grammatiku tegevusalaga.
Keeleteadlased on ammu aru saanud, et võimega rääkida teatavat keelt soravalt ei käi
annaabi.ee 
