Haydn
suurepäraselt.
Vürst Eszterhazy teenistuses kirjutas Haydn enamiku oma ooperitest, kvartettidest ja
sümfooniatest. Sümfooniaid lõi ta kokku 104! Sümfooniaid kirjutades ei seadnud Haydn endale
ülesannet süzeed individualiseerida. Tema tööde programmilisus põhines eelkõige eralsiseisvatel
assotsiatsioonidel ja leidlikel "visanditel". Isegi seal, kus programmilisus ilmneb terviklikumalt
ja järjepidevamalt- puhtemotsionaalselt, nagu "Lahkumissümfoonias" (1772), või zanriliselt,
nagu "Sõjasümfoonias" (1794)- puuduvad siiski eraldatavad süzeelised alused.
Haydni sümfooniliste kontseptsioonide määratu väärtus peitub kogu nende suhtelise lihtsuse ja
sundimatuse juures inimese vaimse ja füüsilise maailma ühtsuse väga selgesti piiritletud
peegeldamises ja väljendamises. Seda arvamust on väga poeetiliselt väljendanud ka E.T.A.