Naiselikkuse stereotüübid
mis on konstrueeritud läbi psühholoogiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete vahendite.
Ka Judith Lorberi ja Susan A. Farrelli järgi on sugu nii meessoo kui ka naissoo puhul sotsiaalselt
konstrueeritud, loodud suhtumisega mingi kindla sotsiaalse ja ajaloolise asukoha raames, mis samas
piirab, kuid sealjuures paradoksaalselt sisaldab potentsiaali radikaalseteks muutusteks. Toril Moi
järgi tähistatakse sõnadega "naissoost" ja "meesoost" sooerinevuse puhtbioloogilisi külgi. Teiste seas
tagavad normeeritud sotsiaalsed vajadused "oluliste naise ja mehe olemuste" staadiumide
esilekutsumise.
Soostereotüübid saavad alguse juba imikueast. Kuigi imikud ei erinenud üksteisest oma pikkuse või
kaalu järgi, kirjeldavad vanemad imikuid nende soost lähtuvalt. Beebitüdrukut peeti pehmemaks,
väiksemaks, häbelikumaks, tähelepanematumaks, nõrgemaks ja õrnemaks, samas kui beebipoissi
nähakse kindlamana, suuremana, koordineeritumana, erksamana ja tugevamana.