Värvid
raskmetallide oksiide, sulfiide, karbonaate, kromaate, sulfaate, fosfaate ja silikaate. Väga vähe
on kompleks metallo-orgaanilisi ühendid, nendest põhilised on Preisi sinine ja Smaragd
roheline. Ainukestest elementidest kasutatakse suhteliselt puhtal kujul süsinikku (lambitahm,
puusüsi), kulda, alumiiniumit.
Orgaaniliste pigmentide puhul on tegemist vees ning orgaanilistes lahustites reeglina
mittelahustuvate sünteetiliste ainetega. Need on hea toonimistugevusega, puhtatoonilised ning
rikkaliku värvigammaga.
Pigmentide näol on tegemist tahke ainega, mis säilitab oma tahke oleku ka pinnale kantuna.
Olemuselt on pigmendid peeneteralised pulbrid, mis koosnevad imeväikestest (suurusega
0,01...50 µm) omavahel kokkuliimunud osakestest. Värvi valmistades tükikesed hajutatakse
(dispergeeritakse) ning segatakse sideainega, tagades nende täieliku märgumise. Pigmente
lisatakse kas kuiva pulbri või pasta kujul. Pigmentide esmaseks ülesandeks on värvitava pinna
annaabi.ee 
