"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde
Kas haises kaup või kaupmees?
Või haisesid mõlemad?
Ja mis hais see oli?
Tõnu hoidis vaadid, võikasti ja vitsikud krannid, nooriku kä tele mitte armu andes; ta piiras
korrapäraselt habet, nõudis valget kaelarätti ja hommikuti kõrtsist edasi minnes nühkis silmad ilusti
puhtaks; kutsuvalt naeratav nägu oli tal kauaks valmis - lipsti pistis ette, kui vanker oli paigale aetud,
samuti siis, kui ta kauba pood-nikule puhtani ära andis. Aga mis see kõik piisas selle nagu õhust
immitseva vaenuliku olluse vastu, mis kohe tema ümber hõljus.Teiste äri süstis, temal ainult kuletas.
Ka imbus nende saladus läbi. Ei tea kust ja kuidas aga imbus. Tõnul hakkas ka viinaviga külge ja nii üks
õhtu tulles koju ja nähes et Mari hakkab minema, kustus ta muie ja põlved nõtkusid. Korraga sööstis ta
naise kallale ja kähises, et hilbud maha. Ta sai vastuseks tugeva rusikahoobi näkku. Tõnu käskis tal koju