Alo Paju
muhedad näod. Täna, lämbel lõikuskuu reedel, olid mehed, ehk siis siitperemees ja
naabrimees, isaks saanud. Kaks ponksi poisslast olid vajutanud lingile ja astunud siia
ilma. Seda mitte just sagedast sündmust, et see naabrinaistel ühel päeval õnnestus, oli
terve trepikoda tähistamas. «Ega's siin midagi,» kostis saginat üle kojamehe hääl, kes
ringi vahtides juba pudelikorki keerutas. Kusagilt ilmus veel puhtamgi laudlina ja varsti
võis näha söögist kõigeti mõnutundvaid kodanikke. Alfred keeras külge. "
Aare kujutab endast fantastika ja ulme sugemetega satiirilist seiklusromaani,
eestikeelset ja algupärast, mis räägib mereröövlitest ja aardejahist. "Aare" ei ole Paju
debüüt, ent BAASilegi tundmatu kümnenditagune "Muinaslugu" (Metsarada 1997) on
tänaseks päevaks röögatu rariteet.
Aare on vormingult lühiromaan, sisaldab mitte-enam-algaja autori kümne aasta